Euroopas probleem, Eestis juba lahendus

Euroopa majanduse suurimaid probleeme seisneb praegu piltlikult öeldes selles, et Euroopa otsib raha. Eesti ettevõtjatele, eeskätt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele pakub siinkohal lahendust just meie praegune tulumaksusüsteem.Euroopa riigid ei ole veel majanduskriisist üle saanud ja mõned analüütikud räägivad juba uue kriisi peatsest puhkemisest. Muidugi on võimalik ka teine stsenaarium, et tegemist ei ole mitte jätkuva(te) kriisi(de)ga, vaid selline ongi uus normaalsus. Et selline majanduskasv, nagu tunti eelmisel kahel kümnendil, ei taastu kunagi.Sõltumata aga sellest, kas tegu on majandus- või finantskriisiga või lihtsalt muutunud situatsiooniga, on võtmeküsimuseks, kuidas rahuldada vajadust rohkema kapitali järgi. Paljudes riikides on suureks probleemiks, et tavapärased rahastamiskanalid on ettevõtjate, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks jätkuvalt osaliselt suletud.Valmidus laenu anda on vähenenudEnamiku väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peamine rahastamisallikas on pangad, kelle valmidus laenu anda on aga vähenenud. Seda mitmete tegurite tõttu, mille hulgas on regulatiivsed abinõud nagu suuremad kapitali- ja likviidsuskordaja nõuded, aga ka võlgade laekumise ebatõenäosus ja soovimatus riske võtta. Euroopa finantsturud ja rahastamiskanalid ei tööta piisavalt hästi selleks, et oleks tagatud majanduse pikaajaline rahastamine.Loomulikult tegeleb selle probleemiga ka Euroopa Komisjon. Produtseerides hulgaliselt erinevaid poliitikadokumente ja töötades välja kõikvõimalikke regulatsioone. Nii näiteks avaldas komisjon juba 2013. aasta märtsis rohelise raamatu majanduse pikaajalise rahastamise kohta ja selle järel meetmete paketi. Nende dokumentide eesmärk on soodustada üldiselt pikaajalist rahastamist ja suunata rahastamine just eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele.Peamiselt püüab Euroopa komisjon hoogustada erinevate varaga tagatud väärtpaberite kasutamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate laenude puhul. Samuti ergutada pensionifonde investeerima finantsvarasse, näiteks varaga tagatud väärtpaberitesse, ja toetama sellega pikemaajalise majanduskasvu rahastamist reaalmajanduses. Tehtud on ka ettepanekud luua ettevõtte võlakirjadele likviidne ja läbipaistev järelturg ning suurendada väärtpaberite suunatud pakkumise atraktiivsust.Kuid mitte ainultPraegu kaldutakse enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides eelistama äriühingute rahastamist laenu abil. Seda tehakse just läbi maksusüsteemide ja muu õigusraamistiku. Olemasolevad regulatsioonid innustavad äriühinguid võtma rohkem laenu, mitte kasutama omakapitali.Ettevõtete mitmekesisemaks ja stabiilsemaks pikaajaliseks rahastamiseks tuleb aga innustada liikmesriike stimuleerima just omakapitaliinvesteeringute suuremat kasutamist. Euroopa Komisjon tunnistab samas, et selles valdkonnas tal pädevus puudub, ja nendib, et ta kavatseb jätkata omakapitaliinvesteeringute stimuleerimist Euroopa poolaasta raames koostatavate riigipõhiste soovituste kaudu.Kuidas see kõik aga meie maksusüsteemi ja maksudebatti puutub?Kõige otsesemalt. Pikaajalist rahastamist ja investeeringuvajadust silmas pidades pakub meie praegune süsteem siinkohal lahendust (või vähemalt leevendust). Just meie ettevõtete tulumaksusüsteemi tõttu ei olnud väga paljude ettevõtete jaoks laenuraha kättesaamise puudus nii terav kui mujal, mis tähendab, et kõige valusamast kriisist tulid paljud kiiremini välja. See omakorda tähendab, et ettevõtted jäid ellu ja töökohad alles.Võib öelda ka nii, et kui teised riigid alles otsivad vastuseid, siis meil on üks võimalik lahendus juba olemas. Kasutagem siis seda.